Farištamo Eller

Pianist

KeAmo Kadriorus

Posted on Apr 24, 2017

KeAmo Kadriorus

Esinesime Merike Poomiga Kadrioru lossis kavaga neljale käele ühel klaveril.

KeAmo koosseisus Farištamo Eller ja Merike Poom Kadrioru Kunstimuuseumis.

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)

Sonaat C-duur klaverile  KV 521 (1787)

I Allegro

II Andante

III Allegretto

Robert Schumann (1810-1856)

Pildid idast klaverile  op. 66 (1848)

Lebhaft

Nicht schnell und sehr gesangvoll spielen

Im Volkston

Nicht schnell

Lebhaft

Reuig andächtig

Alessandro Milia (1982)

Transtsendentsed kõlad (2012)

Felix Mendelssohn (1809-1847)

Andante ja variatsioonid klaverile  op. 83a (1844)


Wolfgang Amadeus Mozart suutis enda lühikese elu jooksul kirjutada võrratut muusikat väga erinevates žanrites. Tänu temale kogus tollel ajal küllaltki uus žanr – teosed klaverile neljal käel – laiemat populaarsust. Huvi tekkis Mozartil klaveriduo vastu varajasest noorusest, kui ta musitseeris klaveril koos enda õega. Sonaat C-duur K 521 kuulub küpse loomingu hulka, komponeeritud ajaliselt lähestikku Väikse Öömuusika ja Don Giovanniga. Ilmselt oli see teos algselt mõeldud kahele klaverile, kuid hiljem muudetud. Loomult on see virtuoosne, kontsertlik ja laiaulatuslik. Siin avaldub Mozarti mängulisus, elurõõm. Kuna möödunud 2016 aasta oli Mozarti juubeliaasta, soovis duo teha endapoolse kummarduse geniaalsele heliloojale.

Alessandro Milia on Itaalia noorema põlvkonna helilooja. Farištamo tutvus temaga selle aasta veebruaris Grazis kaasaegse muusika festival-akadeemias. Transtsendentsed kõlad võeti kavasse loo kauni, ebamaise kõla tõttu. Teos on piire ületav lähtudes klassikalisest klaverimängust ja mõtlemisest. Helilooja võtab aluseks a-noodi ja selle ülemhelirea, kasutades kõiki klaveri võimalusi, sealhulgas laiendatud klaveritehnikaid ehk mängu klaveri keeltel. Püütakse minna „heli sisse“ ja avastada uusi dimensioone. Helilooja ise ütleb, et teos kujutab endast mõtisklust spirituaalse ja materiaalse maailma suhete üle. Klaveri keeltel mängiv pianist esindab vaimsust, energiat, vabadust, nähtamatust ning keha ja üldse mateeria puudumist. Klaveri klahvidel musitseeriv pianist esindab aga just mateeriat, raskust ning muid maailma füüsilisi aspekte ja inimkeha piiratust võrreldes vaimuga.

Robert Schumanni Pildid idast on inspireeritud saksa poeedi Friedrich Rückerti teosest Makamen ehk Hariri jutud, mis põhineb araabia 11. sajandi haritlase Al-Hariri luuletustel. Lisaks mõjutasid heliloojat reis Venemaale ja seal nähtud eksootilised stseenid. Sellest tulenevalt on teoses “võõraid kõlasid”. Makamen kangelane on Abu Seid, poeetiline ja üllas tegelane, keda võib võrrelda saksa Till Eulenspiegeliga. Raamat jutustab tema transformatsioonist, selgelt peegeldub see tsükli Pildid idast viimases osas, kus elu lõpus peategelane kahetseb lõbusat elu, ja läbi lunastuse jõuab pääsemiseni. Teos ei ole kaotanud oma sarmi ka 150 aastat hiljem, puudutades ka meie aja inimesi.

Felix Mendelssohni Andante ja variatsioonid op. 83a on helilooja poolt kolmas variatsioonide kogumik. Esialgu oli see teos kirjutatud ühele pianistile, kuid peale ümberkirjutamist klaveriduole omandas uue, sisukama hingamise. Andante ja variatsioonid seab esitajatele kõrged tehnilised nõudmised, mistõttu on vähem mängitud. Tegemist on hoogsa värvika looga, mis haarab nii esitajad kui kuulajad enda põnevasse maailma.